Nüüd kui leib sai praetud!

Täna oli väga veider päev. Ema tahtis mind enne koitu üles ajada, sest ma ütlesin talle eile, et ma lähen lõpuks kooli ning tegelen kooliasjadega. Tema millegipärast luges sealt välja, et ma pean kella 8 hommikul kohal olema. No juhtub. Igatahes ma läksin kooli alles kella 12-ks, sest siis hakkas minu armastatud ladina keel. Tuli välja, et õpetaja teeb tunnikontrolli. Pole hullu mõtlesin omaette ja siis läksin ta juurde ning palusin tal selgitada mulle üle, kuidas ikka moodustatakse lihtminevikku ja esimest tulevikku ladina keeles. Oma arust läks päris hästi muidu töö. Ainult 3. pöörkonna tegusõna tulevikku ei osanud moodustada, aga kui ma hinnet e-koolist vaatasin, siis olin tunnika viie saanud. Priit lausa ütles, et pole midagi muud öelda, kui Homo Sapiens! :D Tööle läksin kohe peale kooli, aga enne seda nägin Hannat. Saime vaid paar sõna vahetatud, aga mulle meeldib see, et ta on alati nii rõõmsameelne ja see nakatab ka teisi tema ümber. Mulle meeldivad väga sellised inimesed! People smile more, please! :) Tööl olla oli täna nii lõbus. Klient kliendi otsas! Aeg lausa lendas! Peaks mainima, et mulle meeldin kohutavalt naerda ja itsitada! Eile öösel sai seda päris palju tehtud, kui Mati mind ja Triinu koju viis peale kinoseanssi. Peaks mainima, et meie taga sõitis Herman ja Helari! Jah tõesti, I dearly love to laugh!

PS! Mulle ikka nii meeldivad briti kostüümidraamad. Käisime Trintsuga vaatamas filmi " Bright Star", mis oli inglise kuulsa luuletaja John Keatsi armastusest Fanny Brawni vastu ja kuna see oli tõestisündinud lugu, siis see loomulikult lõppes kurvalt, aga mulle meeldis ikka. :) Sest see meenitas mulle Uhkus ja eelarvamust. Muide nad algasid samamoodi linnulauluga! Õhh..

Kui ma praen leiba

Tuli meelde kuidas ma haiglas vaatasin neljapäeva õhtul üksinda neljakohalises palatis õhtul "Kiiraabihaiglat" pikali külje peal. Ainult nii nägin ma ühekordselt. Mäletan tuba oli üpris hämar, aga selline, mis soojendab südant, annab kindlustunde, et kõik läheb aina paremaks. Just enne sarja algust piilus üksest sisse nunnu meesõde, kes palatisse vaadates naeratades ütles mulle, et kas oledki üksi. Minu vastuse peale lisas ta, et kui mul midagi peaks vaja minema, siis ainult tõmba nöörist. Ta oli tõesti nii abivalmis. Kui mina kunagi peaksin saama meditsiiniõeks, tahaksin ka olla tema moodi. Igatahes enne sarja algust hakkas mängima ETV luulenurk. Mäletan kui hea luuletuse see oli. Selline imelik, aga samas omapärane. Selline, mis jääb pikemaks ajaks meelde. Huvitav oli see, et täna üritasime seda Triinuga meelde tuletada, siis see tuligi. Märksõnad: leib ja praadimine.
See oli mu viimane öö olla alaline resident Tartu haiglas.

(19.02.2009)

Gossip Girl

Eelmisest kodugrupist saati on mind saatnud klatšimise teema. See, kuidas me räägime teistest halvasti, aga omavahel olles ei pane seda isegi tähele. Ma ei räägi, et mina mingi pühak oleksin ja et mina teen kõik õigesti, aga minu silmad küll avanesid. Kuigi nüüd on veits imelik, kui ma kellegagi räägin, siis mõistatan omaette, kas ma nüüd räägin kellestki taga või siis lihtsalt räägime sellest, kuidas kellelgi läinud on. Vahel on nii raske seda piiri tabada, aga point on selles, et me endale seda rohkem teadvustaksime. Alumine lõik on pärit ühest filmist "Kahtlus" (The Doubt), mida ma hiljuti nägin töö juures. Tööl saab ainult aeg-ajalt ekraanile vaadata ning ükskord kui ma vaatasin, siis tuli see stseen, kus preester rääkis pühapäeva hommikul sellise loo:

A woman was gossiping with her friend about a man whom they hardly knew - I know none of you have ever done this. That night, she had a dream: a great hand appeared over her and pointed down on her. She was immediately seized with an overwhelming sense of guilt. The next day she went to confession. She got the old parish priest, Father O' Rourke, and she told him the whole thing. 'Is gossiping a sin?' she asked the old man. 'Was that God All Mighty's hand pointing down at me? Should I ask for your absolution? Father, have I done something wrong?' 'Yes,' Father O' Rourke answered her. 'Yes, you ignorant, badly-brought-up female. You have blamed false witness on your neighbor. You played fast and loose with his reputation, and you should be heartily ashamed.' So, the woman said she was sorry, and asked for forgiveness. 'Not so fast,' says O' Rourke. 'I want you to go home, take a pillow upon your roof, cut it open with a knife, and return here to me.' So, the woman went home: took a pillow off her bed, a knife from the drawer, went up the fire escape to her roof, and stabbed the pillow. Then she went back to the old parish priest as instructed. 'Did you cut the pillow with a knife?' he says. 'Yes, Father.' 'And what were the results?' 'Feathers,' she said. 'Feathers?' he repeated. 'Feathers; everywhere, Father.' 'Now I want you to go back and gather up every last feather that flew out onto the wind,' 'Well,' she said, 'it can't be done. I don't know where they went. The wind took them all over.' 'And that,' said Father O' Rourke, 'is gossip!'

Ülivõimas lugu. Nii suurepäraste kujunditega välja toodud, kuidas klatš levib. Ja nii ongi. Me ei saa kunagi kinni püüda neid sulgi, mida tuul laiali lennutab, kui väga me ka seda ei sooviks. Aga meil on võimalus neid mitte lendama lasta.

You, ME and All Of The People

Võtsin siis täna Viru Keskusest Linnalehe. See lausa rõõmustas mind kui ma selle kätte võtsin ja asusin lugema, nii et mu sõrmeotsad olid täis tinti. Istusin ja lugesin Tanel Talve seiklustest mootorrattaga ümber Kaspia, kus ta võitles liivatormide ja päikesega, kui märkasin enda kõrval vene rahvusest noormeest, kel oli näpu vahel venekeelne "Stolitsa". Istusin seal ning ainult muigasin omaette. Mõtlesin, et vaesekene saab ainult propagandat ja ta ei pruugi seda isegi taibata. Mina loen rinnavähist ja tema saab järjekordse uudise sellest, miks on Savisaare retk Moskvasse meile kõigile nii oluline. Jah, võib-olla olen ma lihtsalt liiga pettunud Tallinnas, et enam muud moodi enam ei oska lausa reageerida. Muigasin seal veidi aega ning siis läksin peatusesse lugedes püstijalu, kui minu juurde tuli üks eesti pensionäri, kes küsis, kus ma lehe olin saanud. Kui ma olin talle selle asukoha öelnud, siis rääkis ta mulle ainult sellest, kuidas ta ei jõua seda tooma minna, mis siis et bussi väljumiseni oli aega 8 minutit. Lugesin siis selle lehe läbi ning andsin talle, mis ma muud sellega oleksin peale hakkanud. No võib-olla oleks ka Sudoku lahendanud, aga vahet tõesti pole. Ta tänas mind, justkui ma oleks mõni hea samaarlane olnud, aga ometi ega ma nüüd midagi nii erilist ka ei teinud. Aga tundub, et mõnikord ei ole rohkemat vajagi.

Aitäh palveosaduse eest! See tund läks küll asja ette. Tulekski rohkem omavahelist osadust taotleda ning uurida koos tähendamissõnu ning palvetada üksteise eest.

Au tööle!

Täna sõitsin töölt õhtul koju ning avastasin, et Pirita teed jälle remonditakse. Noh muidugi pole seal midagi imestada. Eks palju autosid (jm liiklusvahendeid) kasutab seda teed igapäevaseks sõitmiseks. Seetõttu asfalt ka lihtsalt kulub ja kulub ning teetöölised käivad seda siis öösiti jälle parandamas. Sealt mööda sõites tuli mu südamesse lausa imetlus, et keegi alles alustab raha teenimisega kell 10 õhtul. Teetöölistelt liikus mu mõte edasi taksojuhtidele ja mõnedele 24-tundi avatud söögiplatside- või poemüüjatele. Kui palju on inimesi, kes peavad olema tööl, siis kui ülejäänud maailm magab? Muidugi on ka kuutõbiseid kliente, kes otsustavad näiteks kolme ajal öösel minna Mäki drive-in-st jäätist ostma, aga ometi nemad on ju erandid. Miks ei maga me kõik ühel ajal? Miks mina hetkel ei maga, kuigi kell on juba pool kaks öösel? Vähemalt ei ole ma üksi. On veel teisi lollakaid Lasnamäel, kellel tuli põleb veel.

*Jeg heter Iiris*

"Ready for anything"

Kas sina oled valmis kõigeks? Ma võin ausalt öelda, et mina küll pole ootamatusteks valmis. Vajan alati eelteadmisi muutuste kohta. Olen lihtsalt selline, kellel peab olema mingites asjades kontroll. Nt. töö juures võin ma üsna kergelt närvi minna, kui asjad ei kulge tavapärase plaani järgi. Raske on ka sellises olekus otsida lahendusi. Siin ma eriliselt hindan Maid. Mäletan kui ta töö juures suutis nii lihtsalt leida ootamatust olukorrast lahenduse. Võib-olla tuleb see ka tööstaažist, aga imetlustera see minult pole võtnud.
Aga ometi kui ma seda fraasi täna ühe noormehe särgil nägin, pani see mind mõtlema selle üle, et tegelikult peaksin ma ju alati valmis olema. Kes teab, mis võib juhtuda. Ja kui midagi peabki juhtuma, siis ma tahan kindel olla, et ma nagu peata kana ei jookse ringi hüsteerias. Tahan säilitada kainet mõistust. Ma tahan olla valmis! Valmis kõigeks, mis minu teele võib ka sattuda. Ma tahaks ka, et kui keegi minu käest küsib, siis ma oskaks talle vastata. (Just nagu ma oskan teile rääkida regioonidest {kuigi ärge küsige, ma ei viitsi enam vastata})

Oh, Jumal. Aita mul valmis olla!

Okse maik on suus.

Terve Tallinn on järjekordselt täis Keskerakonna plakateid loosunguga "Kes siis veel!" (Kui äkki, keegi teine palun!) Ausalt mina enam ei suuda. Olen alles 19-aastane, alles aasta on mul olnud võimalus valida, aga ,mida enam ma jälgin seda maha tegemist, ei taha ma sellise poliitikaga üldse tegemist teha. Ärge ometi saage valesti aru. Ma olen üks vägagi isamaaliselt meelestatud noor, kes on uhke, et on just eestlane ja mitte keegi teine, aga kogu see võimuvõitlus ajab mul lihtsalt südame pahaks. Millegi pärast on täna see eriti üle võlli. Ma ei saa mitte kuhugi minna ilma et mul oleksid erinevad plakatid mind ees ootamas. Mina enam ei taha. Ei suuda. Andestage mu nõrkust!

(Haha! See kõlab nagu enesetapukiri! :D)

Ei tegelikult ma ei tapa end ära ning ma ka arvatavasti lähen ka valima, sest nii on ju õigele kodanikule kohane, aga mulle tundub, et isegi Jumal nutab. See võib-olla ka tingitud sellest, et Eesti sügishooajal ikka sajab, aga mine tea. Me ju ei tea, millega Jumal seal üleval ikka tegeleb.